KAS ON AEG TUUA TALLINNASSE TASULISED SISSUSÕIDUALAD?
"Kinnisvaratunni" saates arutlesid Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal ja äripindade maakler Eduard Sorokin Tallinna arendamise tuleviku üle. Kui hoonetele ei saa väljanägemiselt ega kvaliteedilt etteheited teha, siis teed ja liiklus nii kiirelt arenenud pole.
Igor Habal kinnitas, et Euroopa Liidus on mitmel pool toimunud uuringuid, et kus hinnatakse ja võrreldakse linnade väljakutseid, kaardistatakse probleeme, millega linnad järgmiste aastakümnete jooksul kokku hakkavad puutuma. Kiirete muutuste ajajärgul võib see aeg ka Eesti ja Tallinna jaoks olla murranguline.
Hetkeolukord pole paha. „Tallinn ja Eesti on viimastel aastatel hästi arenenud, meil on palju ilusaid hooneid, mida ka välismaalt tulijad tähele panevad. Võib-olla teede ja tänavate seisukord, on need, mis ei vasta nendele ilusatele hoonetele selles osas me oleme ikkagi natukene Ida-Euroopa,“ arvas Eduard Sorokin.
Positiivse poole pealt on Tallinna õhusaaste näitaja samas reas Skandinaavia riikidega. „Vaadates meie rohealasid, siis Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on elanikel õigus rohealadele, see näitab linna kvaliteeti. Piirmääraks on seatud 9 ruutmeetrit inimese kohta. Tallinnas on see siiski 20 ümber,“ täiendas Habal, kelle sõnul on Tallinna kui elukeskkonna näitajad praegu head. „Küsimus on selles, kuidas me edasi liigume.“
Igor Habal nõustub, et ühiskasutatavad alad on praegu arendajale taagaks. „Kui on võimalik jätta hekk rajamata, siis seda ka tehakse, roheala on esimene koht, mida arendaja ära jätab. Aga ma usun see hakkab muutuma ja linn kirjutab üha enam ette, mida tema tahab näha ja millele antakse ehitusluba.“
Lisaks linna karmistuvatele nõuetele rohealade osas on Eduard Sorokini hinnangul ka tarbijad nõudlikumad. Koduostjad eelistavad terviklikke elamupiirkondi, mida on hakanud looma tugevamad arendajad. „Trend on tuntav,“ kinnitas ta.
|